Üldõpetus ja ainetevahelise lõimingu rakendamine

 „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“

Toetajad: Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond, Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014, Innove, Huvitav Kool

Partnerid: Pelgulinna Gümnaasium, Tartu Kivilinna Kool, Leiutajate Külakool

EESMÄRGID:

Koolituse eesmärgiks on tutvuda kolme kooli töökorralduse põhimõtete ja edulugudega üldõppes, digivahendite kasutamises, uuringute läbiviimises, lõimingutes ja koostöös kogukonnaga, mis toetavad uue riikliku õppekava elluviimist. Selle pealt leida koostöövõimalus ühtlustada ja täiustada projektis kaasatud koolide tegevust. Koolitatavad on II-III kooliastme õpetajad (sh. koolijuht ja õppejuhid), sest tunneme, et nemad vajavad hetkel kõige enam tähelepanu ja abi muutuste elluviimisel. Kogemusi jagatakse ka I kooliastme baasil. Koolitajad on meie kõikide koolide innovaatilised õpetajad ja eestvedajad, sest muutus peab tulema seest. Lisaks annab see võimaluse turvalises õhkkonnas tõusta esile iga kooli paremikul, kes edaspidi on ka avatum esinema suurematel seminaridel ja konverentsidel. Koolitajate ülesandeks on läbi aktiivõppe metoodikate ja juhtumite arutelu panna koolitatavad isekeskis väljakutseid lahendama ja pakkuma alt üles tulevadi toimivaid lahendusi. Samas saavad koolitajad avada valdkonda ka akadeemilistelt ja koostöös tänapäeva trendidega haridusvaldkonnas koostöös kaasaja teadusega.       

Üldõppe põhimõtted, koostöö ja ainetevaheline lõiming - hetkel rakendatakse kõigis kolmes koolis üldõppe põhimõtteid või liigutakse nende rakendamise poole. Pelgulinna Gümnaasiumi väljakutseks on kooli suurus (õpilaste arv). Oleme varasematel aastatel korraldanud mitmeid kohalikku kogukonda kaasavaid üritusi (osalenud Pelgulinna päevadel, teinud tihedat koostööd teiste linnaosa koolidega, lasteaedadega ja lastevanematega), kuid tunneme, et selles on meil veel teistelt koolidelt palju õppida. Pelgulinna Gümnaasiumi õpetajad on igal aastal püüdnud külastada kogemuste saamise ja vahetamise eesmärgil erinevaid koole nii Eestis kui ka väljaspool Eestit (koostöö Soomes oleva Oulu kooliga, Kallion kooliga Helsinkis ja Kotka Lyseo Lukioga). Samas on meil selles palju õppida Leiutajatekooli kogemustest, kuidas nemad on oma tegevust korraldanud koostöös kogukonnaga. Jagame kogemusi õpetamise ja pädevuste kasvatamise, õppetöö ja kasvatustegevuse jälgimise ja analüüsimise, saadud kogemuste koolisisese ja koolivälise jagamise teemal. Selles aitab meid Tartu Kivilinna kool.

 

Digipööre ja digilõhe koolis - Pelgulinna Gümnaasium on juhtivate koolide hulgas IKT rakendamisel kooliellu ning soovime seda kogemust jagada ka teiste koolidega. Teeme palju koostööd erinevate IT- ettevõtetega, korraldame oma kooli siseseid koolitusi  koostöös Hitsaga (oleme piloteerinud  erinevaid kursuseid). Samuti oleme  Tallinna Ülikooli partnerkool klassiõpetajate ja klassiõpetajate- haridustehnoloogide praktikas. Enamasti satuvad meie kooli huvilised välismaalt: televisioonid, raadio, ajakirjanikud ning koolide või haridusametnike grupid, kes tunnevad huvi kuidas oleme oma koolis IKT õppetöö käsutusse rakendanud. Oleme ka oma õppekorraldust ja toimimisprotsesse nüüdisajastanud, mis on aidanud luua innovaatilise ja kaasatud õpetajaskonna. Soovime seda kogemust teistega jagada: kuidas kaardistada olukord, kuidas viia kõik õpetajad aste-astmelt digipädevustes kõrgemale tasemele, kuidas planeerida jätkutegevusi, et digivahendite kasutamine oleks normaalse koolipäeva osa, kuidas mõõta kasutegurit digivahendite kasutamisest.

 

Õppimist toetav hindamine, täiendusõppe korraldamine  - õppimist toetav hindamine ehk kujundav hindamine on meie koolis kasutusel viiendat aasta. See on ka meie partnerkoolides arenev teema.  Soovime selles osas  vahetada kogemusi ning saada ka sellealasele tegevusele enam teaduslikku tausta. Ühe ülesandena näeme erinevate juhtumite esitamist ja nende ühist lahendamist koolitatavatega, milles tekib ühtsem arusaam kuidas korraldada kaasavat täiendõpet ja täiendõppel saadud kogemusi teistega; ainetevaheliste lõimingut ja toetada õpilaste arengut õppeprotsessis. Juhtumite lahendamine on hea metoodika aktiivõppeks, mida saavad koolid ka oma ainetes edaspidi kasutada oma õppeaine teemadel. See valdkond vajab arendamist kõikides projektis osalevates koolides. Me oleme küll igaüks erineval astmel, oleme liikunud veidi eri radapidi, mis kokkuvõtteks on suur väärtus, sest nüüd saame sellest omavahel rääkida ja kogemusi vahetada: võimalus õppida teiste koolide tegevusest, kaardistada oma kooli olukord, arutada kuidas lahendatakse väljakutseid, millised on motivatsioonisüsteemid, kuidas korraldatakse lõimingut, milliseid artifakte kogutakse, et tõestada tegevuse kasutegurit ja analüüsitakse tulemusi.

Ajakava: veebruar - mai 2015

  • Projekti eeltegevused (tutvustused, eeskava kokkupanek, probleemjuhtumite ja parimate praktikate kogumine, miniuuringu läbiviimine)
  • Projekti koolituspäevad Leiutajateküla koolis: teemad: Üldõppe põhimõtted; Digipööre ja digilõhe koolis; Ainetevaheline lõiming; Täiendusõppe korraldamine; Õppimist toetav hindamine
  • Projekti järeletegevused (miniuuringu analüüs ja õppetunnid, muutuste elluviimine õppekava silmas pidades ja uue õppekava tegevuskava planeerides, projekti kokkuvõte, projekti teavitus ja artiklid laiemale üldsusele) 

 

 

TULEMUSED:

Viisime projekti „ Üldõpetus ja ainetevahelise lõimingu rakendamine“ raames läbi uuringu, mis koosnes 4 blokist: üldõpetuse põhimõtted, Huvitav kool“, 21. saandi õppimine ja innovaatika, hindamine (sh kujundav hindamine). Uuringule vastas 54 õpetajat. Kaasatud olid kõik kooliastmed, erineva staaziga ning erinevate ainete õpetajad. Uuringu tulemused on 75lk pikk, seega toome välja siin olulisemad kokkuvõtvad tulemused.

Üldõpetuse mõiste mõistmine jagunes järgmisteks ideedeks: põhiteadmiste edastamine komplekselt; kaasajaks antavate uute oskuste sissetoomine kooliellu; individuaalsuse toetamine; erinevate ainete seostamine ja ainetevaheline lõiming; õppimine läbi seoste loomise praktilise eluga; tervikliku maailmapildi kujunemine; süsteemne protsess, mille keskmes on eluline probleem.

Õpetaja ülesanne tänapäeva koolis: Tugevalt on esindatud: Õpetaja peamine ülesanne on toetada õppija autonoomsust; Õpetaja peamine ülesanne on konstrueerida õpisituatsioone; Tunnis peab olema avatud õhkkond suhtlemise jaoks, mis soodustab erinevaid tegevusi; Õpetaja on õppeprotsessi toetaja ja juhendaja; Tunnis peaks õpilane kuulama tähelepanelikult õpetaja seletusi; Suhtlemine ja koostöö on tähtis osa õppeprotsessist; Õppimine on meelepärane ja teadlik toiming, mille abil püütakse lahendada probleeme; Õppimine peaks toimuma igal pool, klassist väljas, õues, teel kooli, internetis jne. Õppetöö käigus konstrueerib õppija uusi teadmisi koostöös teistega; Õppija avastab enda jaoks uusi teadmisi ise, mõtestab neid ja reflekteerib; Õpiülesanded peaksid alati käsitlema elust enesest võetud probleeme; Õpetaja peab õpetama õpilasi iseseisvalt uurima ja ise õppima; Õpetaja ülesanne on tekitada ja hoida üleval laste loomupärast uudishimu. Nõrgalt on esindatud: Õpilased klassis peaksid istuma traditsioonilistes pingiridades; Õpilane peaks eelkõige õppima ära piisavalt palju fakte ja mudeleid, et üldse saada kaasa rääkida vastava aine teemal. Takistavaks teguriks koolis üldõpetuse põhimõtete järgimisele on: motivatsiooniprobleemid, kartus, surve muudest teguritest, on liiga ajamahukas, nõuab suuremat ettevalmistustööd, õpetaja peab ise hästi tajuma tervikut.

Metoodilised ressursid koolis: Tugevalt on kasutatud: individuaalne õpe; rühmatöö; üldiste õppekava teemade käsitlemine oma ainetunnis; Nõrgalt on kasutatud: klassiruumiväline õpe; projektõpe; aineteülene õpe klassiruumis (kompleksne aine, kus on kadunud eri aine piirid); õpilased valivad ise õpiteemad ja uuritavad probleemid, õpilased valivad ise vahendid ja võimalused tehtu esitlemiseks; tegevused ja koostöö eri klasside vahel kooli sees;tegevustesse ja koostöösse on kaasatud lapsevanemad, pereliikmed; tegevused ja koostöö, kuhu on kaasatud koolisisesed eksperdid (juhtkond, psühholoog, med-õde jne; tegevused ja koostöö eri koolide vahel; tegevused ja koostöö kohaliku kogukonnaga, ettevõtetega; tegevused ja koostöö teiste riikide õpetajatega (ideede saamine võrgustikest, veebinarid); tegevused ja koostöö teiste riikide õpilastega (nt Skype kohtumine, eTwinning); külalisesineja kuulamine; esinemine väljaspool kooli; õpilased esitavad fakte, numbreid jms. teavet enda poolt esitatud ideede toetuseks; lahendavad globaalprobleeme; hindavad enda ja teiste töö kvaliteeti (maatriksi abil). Õpetajad hindavad enda juures kõrgelt: oskust innustada teisi; õppimiseks sobiva õhkkonna loomise oskust; iseseisvust; protsesside juhtimist ja mõjutamist; spetsalistioskuseid.

Huvitava kooli põhimõtetega on meie koolide ja projektides osalenud õpetajad nõus. Oma osa tunnevad nad olles oma tundides paindlikud ja andes jõukohseid ülesandeid; tekitavad õpilastes huvi aine kui ka õppimise vastu; uutmoodi õppimise ja väljakutsete vastuvõtmise oskust. Õpetajad hindavad väga koolitusi, mis on toimunud pedagoogika, motiveerimise ja hindamise teemadel; teisel kohal on ainealased koolitused ja kolmandal IKT koolitused.

21. sajandi oskuste osas motiveerib õpetajaid uusi võtteid ja tehnoloogiaid kasutama, see kui neid: premeeritakse selle eest (tunnustus, kingitused, tulemuspalk); õpetajate töö hindamisel on see üks olulisemaid kriteeriumeid; kolleegide abi nt. ühistund, tunnivaatlus, koostööprojekt; õpilased, koostöös minuga, soovivad teha asju teistmoodi; on olemas eneseteostusvõimalused ka väljaspool kooli (näiteks koostöös ülikooliga on õpetajal võimalus oma kasutatud võtteid ja meetodeid õpetada tudengitele ülikoolis või teha selle põhjal ettekanne rahvusvahelisel konverentsil, kirjutada teadusartikkel jm). Eriti ei motiveeri: juhtkonna igapäevane huvi minu töö vastu; juhtkonna huvi minu töö vastu (arenguvestlus); õpetajate tunde külastab koolijuht, juhtkond. Uue aja õpetaja ootab koolijuhilt, et teda usaldatakse, mitte ei kontrollita pidevalt. Õpetajaid paneb tegutsema: sisemine soov, õpilaste säravad silmad, eeskujud, üldine pedagoogika areng, muud faktorid.

Õpetajad tunnevad ennast hästi: aktiivõppe läbiviimises õpilastega (ainetunnis); arvutiprogrammide kasutamises oma ainetunnis; veebilehtede kasutamises oma ainetunnis; kriitilise mõtlemise õpetamises õpilastele; loominguliste ülesannete koostamises ja läbiviimises; päriselu puudutavate ülesannete koostamises ja läbiviimises; aineüleste ülesannete väljamõtlemises; süsteemsete tegevuste planeerimises; meeskonnas töötamises. Ei tunne ennast hästi: koostööpartnerite leidmises (ettevõtted, rahvusvahelised koostööprojektid teiste koolidega); projektide kirjutamises; projektide aruannete kirjutamises; karjäärialases nõustamises.

Enim kasutatavad ressurid: Tunni ettevalmistamine (uurimine, jaosmaterjali koostamine); Õpilased otsivad internetist infot; Pigem kasutamata ressursid, või ressursid, mida kasutavad alla 20% õpetajatest: Klassis toimuvate esitluste tegemine (simulatsioonid, virtuaallaborid); Veebilehe loomine ja haldamine (Blogi, veebileht vms); Õpisüsteemi kasutamine (nt Moodle); Mõni muu e-keskkond õppetöö toetuseks; Enda loodud õppematerjalide jagamine interneti kaudu (enda veebileht, Koolielu portaal vms); Õpilased kasutavad kontorivara nt. teevad esitlusi, esitavad aruandeid; Õpilased sooritavad e-teste; Õpilased kirjutavad referaate, esseesid, redigeerivad teksti; Õpilased loovad multimeediumi faile (video, heli); Õpilased uurivad ja kasutavad simulatsioone; Õpilased tegevused võrgustikes, kiirpostitused klassigrupis vms. Koostöö klassikaaslastega (jagatud failid, videokonverents, foorum); Koostöö klassiväliste inimestega tunni ajal (nt. Skype, etwinningu keskkond vms). Õpilased teevad erinevaid kodutöö ülesandeid arvutiga (oma oskuste piires). Takistavaks teguriks uute trikkide ja nippide omaksvõtmisel on tahe, õppekavalised või ajalised piirangud, tehniline oskus, keeleoskus.

Hindamise osas on enim kasutatavad ressurid: vahehindamine (mõistmaks, millest õpilased on aru saanud ja ei ole); lõpuhindamine (õppimise etapi lõpetamisel hindamine); arengupõhine hindamine; kujundav hindamine. Kasutamata ressursid: eelhindamine (õpilaste hindamine enne ülesannet); testid ja kontrolltööd (e-vahenditega arvutis, mobiilidega); kirjutised; uurimistöö; intervjuu.

Kujundava hindamisega on meie kolleegid rahul, nad tunnevad ennast hästi, kui nad seda peavad tegema ning nad näevad kasutegurit. Kujundava hindamise puuduseks on ajakulu; suure grupi puhul võib jääda hinnang sama formaalseks, kui on number; õpilastel puudub võrdlusmoment omavahel ja võib tekkida motivatsioonilangus. Kujundava hindamise põhimõtted on leidnud heakskiidu ja kindla koha õpetajate igapäevases tegevuses. Samas vajab nende põhimõtete praktikasse rakendamine veel aega ja arendustööd. Teatud ebakindlust tunnevad õpetajad selles osas, kuidas suunata õpilasi ise endale reaalselt eesmärke püstitama ja kuidas igapäevases õppeprotsessis luua võimalus, et õpilane saab regulaarselt ise oma taset määratleda ehk hinnata, kui lähedale ta on jõudnud oma püstitatud eesmärkide saavutamisele. Suuremas osas keskendutakse konkreetsetele kokkuvõtvatele etappidele: sissejuhatus, vahehindamine ja kokkuvõte. Vähem osatakse aktiveerida õppijat ise vastutust võtma ja oma tööd analüüsima (mis kõige paremini toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist). Kujundava hindamise ühe probleemina on toodud välja ka seda, et liiga vähe kasutatakse kaasõpilasi kui õpperessurssi, mis ometi on üks kujundava hindamise põhiküsimustest. Õpetajate arvates on peamiseks takistuseks selles osas õpilaste vähene oskus konstruktiivset kriitikat edastada ja ka vastu võtta.

Edetabeli tipud ja orud meie koolis seotuna Huvitava kooli kooli projektiga. http://www.eetika.ee/et/hea-kool/hea-kooli-aspektid 

ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ
1. Antakse pidevalt individuaalset tagasisidet õppimisele ja käitumisele
2. Õpilastele pakutakse mitmekesiseid huvitegevusi
3. Tunniväline tegevus on läbimõeldud (toimuvad ekskursioonid, laadad, perepäevad jt ettevõtmised)
4. Aineõpetajad teevad omavahel koostööd
5. Tegeletakse teadliku väärtuskasvatusega

Aspektid, mis vajaksid parendamist: Õppeained on omavahel lõimitud; Toetatakse õhinapõhist õppimist ehk õpimotivatsiooni; Eksimusi nähakse õppimisvõimalustena; Õppeülesanded on seotud praktilise eluga; Õpetajad rakendavad õppimist toetava hindamise põhimõtteid. 

KESKKOND (kõige positiivsemad hinded)
1. Koolimaja on soe ja hubane
2. Kool tegeleb füüsilise turvalisuse tagamisega
3. Toetatakse õpilaste ja koolipere tegutsemist infoühiskonnas: tutvustatakse infoühiskonna võimalusi ning ohte

4. Koolipere liikmeid ühendavad oma kooli tunne ja traditsioonid

5. Koolielu on õpilase jaoks huvitav ja arendav

6. Koolielu on õpetaja jaoks huvitav ja arendav

Aspektid, mis vajaksid parendamist: Koolipere liikmeid ühendavad oma kooli tunne ja traditsioonid; Kujundatakse kogu koolipere tervislikke eluviise (sh tervislik toitumine, liikumine, töö ja puhkeaja tasakaal jne)

JUHTIMINE
1. Töötajad on informeeritud koolis toimuvast
2. Kooli personal on professionaalne ja arengule orienteeritud, tegeletakse eneserefleksiooniga, osaletakse aktiivselt koolitustel ja õpikogukondades
3. Kool tegeleb aktiivselt lisaressursside hankimisega
4. Tegeletakse süsteemse väärtusarendusega, hoolitsedes selle eest, et kooli kõik tegevused juhinduksid kokkulepitud väärtustest; väärtused avalduvad igapäevaselt õpetajate ja juhtkonna käitumises
5. Ressursside tõhusa kasutuse planeerimisse on kaasatud erinevad osapooled


Aspektid, mis vajaksid parendamist: Ressursside tõhusa kasutuse planeerimisse on kaasatud erinevad osapooled; Tegeletakse süsteemse väärtusarendusega, hoolitsedes selle eest, et kooli kõik tegevused juhinduksid kokkulepitud väärtustest; väärtused avalduvad igapäevaselt õpetajate ja juhtkonna käitumises

KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED (kõige madalamad hinded)
1. Toimib koostöö koolipere eri osapoolte vahel: õpetajate-õpetajate, õpetajate-õpilaste,
õpilaste-õpilaste, õpetajate-lapsevanemate, õpetajate-juhtkonna, lapsevanemate-tugipersonali, õpetajate-tugipersonali, õpilaste-tugipersonali; kool-kogukond tasandil.
2. Koolipere liikmed saavad omavahel hästi läbi ning oskavad omavahelisi erimeelsusi lahendada
3. Kool teeb koostööd teiste koolide või asutustega, et jagada oma kogemust, muresid ning rõõme

4. Koolil on oma tugipersonal, kes on abiks probleemide lahendamisel

5. Kool teeb koostööd teiste koolide või asutustega, et jagada oma kogemust, muresid ning rõõme

Aspektid, mis vajaksid parendamist: Toetatakse lastevanemate õppimist ja kasvamist toetavaid tegevusi ja harjumusi kooliga koostööd teha; Koolil on oma tugipersonal, kes on abiks probleemide lahendamisel

Probleemid ja võimalused edasise tegevuse tagamiseks, koolide vahelise koostöö laiendamiseks ning mitmekesistamiseks

Pelgulinna Gümnaasium ja Tartu Kivilinna Kool jätkavad edaspidist koostööd, keskendudes eelkõige ühisosa ja sarnasuste väljatoomisele ning võimalikule koostööle õpetajate ühiskoolituste ja õpilasvahetuste kaudu.  Kindlasti korraldatakse õpilasesinduste ümarlaud, et kaasata õpilasi veel enam õppeprotsessi korralduslikku poolde.

Plaanime korraldada õpilaskonverentsi, kus kajastatakse üldõpetuse parimaid praktikaid 2015/16 õppeaastal.

Pelgulinna Gümnaasium kavandab kasutusele võtta õpilaste enesehindamislehed, täiendatakse kujundava ehk õppimist motiveeriva hindamise tunnistuste täiendamist ja parendamist.

III kooliastmes hakkame kasutama nii Tartu Kivilinna Koolis kui ka Pelgulinna Gümnaasiumis  integreeritud õppe nädalaid I ja III õppeveerandi viimasel nädalatel.

Täiendame  arenguvestluste süsteemi. Arenguvestlused hakkavad põhinema õpilase enesehinnangulehtedel.

Õppetöös hakatakse veel rohkem kasutama 21. sajandi õpetamismetoodikaid ja  digivahendeid.

Tehakse Ühine Digiõppematerjalide Inkubaator ehk ÜDI

Kavandame juhtimisalaste oskuste parandamiseks ühisseminarid koolide juhtkondadele.

 

Leiutjate Külakooli soovil saavad meie õpetajad osaleda nende õppetöös külalisõpetajatena kuni nädalaste perioodidega.